Kuukinga kasvatamine

Mõtlesin, et kirjutan enda kuukinga hooldusest. Millest ma esimesena kirjutan? Kirjutan taime asukohast, siis temperatuurist ning valgusest ja väetamisest.

Kuukingade asukoht minu kodus

Kuukingad kasvavad mul talveaias seina ääres. Talveaed on lõunapoole avatud. 

Temperatuur

Talveaias on igal aastaajal erinevad temperatuurid. Talveaia kliima sarnaneb veidi Vahemere kliimaga. 

 Ühte asja mainin ära, et talveaia soojuskraadid sõltuvad ilmastikust, nt kui õues on päikepaisteline ilm, siis talveaias on soojem võrreldes pilvise ilmaga. ;)  

  Alustame kevadega. Kevade esimesel poolel( märts, aprill) on talveaias 19-27 kraadi sooja. Teisel poolel on 22-30 kraadi sooja. Aga mis tõstab talveaia 30 kraadini välja? Kuna päike on sel ajal maa suhtes madalamal, siis päikese valgus paistab otse talveaeda, et kütab selle üles. 

  Suvel on 20-27 kraadi sooja. 

   Sügisel on sama, mis kevadel, aga esimene ja teine pool on vastupidi, kuna sügisel läheb talveaias ja väljas vaikselt jahedamaks.

   Kuukingadel on talvel talveaias 15-19 kraadi sooja, et nad on nii öelda puhkeperioodil. Minu meelest on ikkagi väga hea, kui talvel on veidi jahedam keskkond, kuna sellisel ajal on valgust ka olulisemalt vähem. Kui talvel oleks seal 20-25 kraadi sooja ning lisavalgutust ei oleks, siis nad veniksid välja, aga seda ei pruugi juhtuda.    Kuigi neil kuukingade hübriididel ei ole puhkeperiood välja arenenud, siis nad tahavad, et aasta läbi oleks 18-25 kraadi sooja.

Lühidalt öeldes kasvavad kuukingad sellistes tingimustes minu meelest hästi. 

Kastmine

Ma kastan kuukingi juurte värvuse järgi. Kui juured on rohelised, siis ma seda veel ei kasta kuni juured on kergelt hallikaks läinud. 

Vasakpoolsel taimel on juured rohelised, mis tähendab, et taim ei ei vaja kastmist.
Parempoolsel taimel on juured hallikad, mis tähendab, et on aeg kasta või vannitada.

Olenevast olukorrast kastan või vannitan. Kui kastan, siis kastan nii, et juured läheksid roheliseks ja kogu substraat saaks märjaks, aga samal ajal jälgin, et vesi lehtede vahele ei satuks. Kui satub, siis ma kuivatan ettevaatlikult ära, muidu võin paari päevaga taimest ilma jääda.

  Vannitamisel võtan suure kausi, kus on soe vesi, ning panen kuukingad sinna vette nii, et kogu substraat oleks vees. Ja seal jälgin ka, et vesi lehtede vahele ei satuks. 

Väetamine

Ma täitsa alguses väetasin lilledele mõeldud pulkväetistega. Panin pulgad vette ja lahustasin veega ära, siis vannitasin taimi selle lahusega. Aga miks ma enam pulkväetisega ei väeta? Sest ma ei teadnud, kas tuleb lahja või kange lahus. Aga õnneks on mul lahjad lahused olnud, kui oleks kangemad olnud, siis oleksid kuukinga ja teiste taimede juured kõrvetada saanud. 

   Kui järgmisel korral poodi läksin, siis ostsin endale orhidee vedelväetise, mille nimeks on Compo. 

Ma väetan igal kolmandal kastmisel nagu pakendil on kirjutatud.

Sel Compo pakendil on kirjutatud, et esimese korgi kriipsuni vedelväetist on 1 liitri kohta. Korgil on kolm kriipsu 3 liitri kohta. Ma isiklikult panen

kolme kriipsu kohta umbes 3,5 liitrit vett, et mitte sellega väetisega liialdada. Pigem vähem, kui                                                                                          rohkem. 

Valgus

Kuukingad vajavad palju valgust, aga mitte otsest päikest. Kuna talveaias on lõunapoolsed aknad, siis kolmel aastajal (kevad, suvi ja sügis)on kuukingad rippuvate riiulite peal, et nad otsest päikest ei saaks, mis võib lehed ära põletada.  Talvel põleb mingi vanaaegne taimelamp, mis pimedal ajal toalilledele valgust annab. :)